Täna on ema sünnipäev, helistasin hommikul. Kuna me nädal tagasi tädi Aino 80-sünnipäeval kohtusime, leppisime kokku, et peame sünnipäeva hiljem, ja andsime kingitused vastastikku üle.Ja täna on parimad soovid suunatud ka ühele N-klubi liikmele Ehale!

Kui alustasin seda blogide kirjutamist suvel, arvasin, et hakkan sageli oma mõtteid siia kirja panema. Aga ega se kirjtamine nii kerge olegi. Võib ju pugeda ajapuuduse taha. Tegelikult on üks asi mõelda ja teine asi mõeldut kirja panna. Kui kirjutatud mõtteid ja need on silme ees, siis need mõtted sageli ei tundu enam nii headena. Kõike mõtetega seonduvaid hetkelisi tundeid ei pystyy kirjutama.

Nagu eelpool ütlesin, käisin nädal tagsi ätdi Aino juubelil. Panen kõrvalolevasse kausta sellest mõne pildi. Tädi on ikka tubli, käib veel töölgi.

Reedel käisime õnnitlemas Heelikat. Ta sai bakalauruse kraadiga ühele poole. Tubli! Kuna töö kõrvalt õppimine pole lihtne, siis soovime, et Henri leiaks niipalju mahti, et saaks oma õpingute sellele faasile punkti panna.

Minu elu on jälle uues õpilase seisuses. Seekord üritan soomekeelses seltskonnas õppida statistikat. On päris huvitav üle kolme aasta lahendada ülesandeid. Aga raske on, terminid tuleb uuesti omandada ja kõike ei haara kiiresti. Kahjuks tuleb arvutusvigu ja nende leidmine võtab lisaaega. Mõnel õhtul käin soome keele kursusel. Võtan seda kui klubilist tegevust. Väike eesmärk ikka on ka, minna kevadel soome keele kõrgema taseme riigieksamile.

... on üks kummaline olend, kes kogu aeg peab millegipärast muretsema. Minu puhul, kas valisin õigesti? Kas saan hakkama? Jne, jne...

... hiilides järjest ja järjest. Kahel korral oleme käinud seenel. Seeni metsas palju ei ole, saime mõne kaste jagu siiski . Soomlased ei käi metsas seenel, aga metsas kõnnitakse ja sõidetakse rattaga palju. Ise jõuan kepikõnnile ka vahel. Harvem käime Joriga pikkadel retkedel.

Mulle meeldib Helsingis kõige rohkem see, et linnaosad asuvad looduse lähedal, kohati lausa metsatuka keskel. Igal pool on tervisespordi radasid, kuhu viitsimise korral võid minna ka õhtupimeduses, sest suurem osa radadest on valgustatud.

Paar päeva tagasi oli meie majaühistu õuel puu all väike jänesepoeg. Oli teine õnnetu olemeisega ja värises. Oli temast nii kahju, et hetkeks kaalusime ta tuppa varju tuua. Ilsmelt see poleks olnud hea mõte. Aga järgmisel hommikul oli ta kadunud.

Vahel läheb mõte paratamatult inimelu pikkusele. Meie sõber Ericul jäi puudu mõned kuud 92-st. Kadestamisväärt.

Olime nädal puhkusel, veetsime selle Pärnus. George pidi suurema osa ajast tegelema remondi- ja ehitusviimistlustöödega. Sebimist oli palju, iga puuduva vidina pärast oli tarvis minna jälle poodi..., aga nii see elu on nagu on. Hea, et saime käia Raplas ja Riias. Raplas külastasime Jaani  ja tema peret. Tore oli kohata ka Jaani veetlevat kaasat Teelet ja Jaani poega Kaarlit ning viimase tüdruksõpra Maarjat. Kolmapäeval sõitsime Riiga liinibussiga. See oli õige tegu! Kuuma ilmaga oli päris raske vastu pidada selles kaunis korrastatud vanalinnas. Muljed on head, aga ise olime kõrvetavast päikesest rampväsinud. Eelmisel neljapäeval saime veel tõesile rannapuhkuse, vesi oli mõnusalt soe ja päikesepuudutusi tundsime ihul veel õhtusoojuses. Jõudsime kohtuda sõpradega. Puhkuselõpu kulminatsiooniks kujunes tulede õhtu mere rannal, kus tõrvikute paistel laulis merevees segakoor Endla. Idee oli suurepärane, tuul segas väheke teostust. Eile, s.t. poühapäevaõhtuks jõudsime tagasi Helsingisse. Tagasisõidul esines mitu kõva vihmahoogu, ka Helsingisse saabudes.

... viedettiin mielenkiintoinen viikonloppu. Vierailtiin Georgen´n serkun luona. Lappeenranta on kaunis kesäkaupunki. Joka vuosi rakennetaan Saiman rannalle hiekkalinna, jota mekin käytiin katsomassa. Kaunis luonto ja kuuma ilma saattoivat meitä retken aikana. Illalla vielä hyvä sauna...

Kiitoksia ja terveisia Eilalle,Valtterille ja Einille!